Mmmmmmmmm ostsime Bob'iga ükskord poest hästipalju köögi- ja puuvilju ja täna ta otsustas ühe (tõlke kohaselt) muskusmeloni (cantaloupe) lahti lõigata. Ma pole kindel, kas olen seda varem proovinud. Selline tunne, et nagu oleks proovinud aga mingit kindlat korda küll tuua ei oska, sest päris kindlalt pole ma seda ise kunagi ostnud. 

Igatahes pean ütlema, et see oli das megahea ja ma mõtlesin, et võiks kohe terve selle asjanduse ära süüa! Nii tüüpiline ju - ise lahti lõigata ei viitsiks aga kui keegi teine alguse sisse teeb, siis sööks mingi 10tk ära (või no antud juhul vb kümme (KÜMMÄ) lõiku siis). Kusjuures iga jumala kord, kui mingit puuvilja söön, siis mõtlen, et miks ma üldse mingeid komme, küpsiseid, jätsi, küpsetisi vm taolist kraami süüa tahan, kui puuviljad olemas on. Mingit jäätisekooki sõime ka, mille Bob ostnud oli, ja no pani ikka mõtlema küll, et milleks ometi!? 

Muideks, rääkides kõigist neid köögi- ja puuviljadest ja muust nodist, mida ostsime, siis pomelot ja granaatõuna pole. Pomelot nägin New Yorgis - ilmselgelt oli vaja kohe osta ja see siis seljakotis Springfield'i kaasa vedada, sest see, et ostan, ei tähenda ju ometi seda, et viitsin asja ka lahti lõigata ja seda reaalselt süüa kohe. Tsitruselised on alati suur ettevõtmine! Granaatõuna pole veel siiamaani õnnestunud USAs näha. Küsisime lausa poes, et kas on või kunas tuleb. Vastuseks ainult niipalju, et tegu on hooajakaubaga ja kui hooaeg viimaks saabub, siis ostetakse kõik kohe ära. Veits naljakas mõelda, et mul koduMaximas oli igapäevaselt saada aga siin mitte. No eks muidugi pole ma kõiki USA poode läbi käinud aga Springfield'is näeb neid harvemini kui kuuvarjutust. 

Samas ostsime nt maasikaid, pampleid või aedmurakaid (blackberries), avokaadosid, banjaanasid, paprikaid, avokaadosid, suvikõrvitsaid ja pärast ostis Bob veel greipe ka. Mmmmmmmmmmmm!

Täna sõin popcorni ja mõtlesin, et peaks ennast ikka liigutama, sest popcorn pole just tervislik toitumine! Panin siis riided selga ja suundusin kesklinna poole. Peale umbes sadat meetrit tundsin, et poleks võinud umbes poole vähem riideid selga panna. Eks see ole igavene teema muidugi kevadeti - väljas on soe ja päike räigelt kütab aga tuul on kaval eksole. See kavala tuule jutt toob mulle alati muige näole, obviously the wind is screwing with us!! Kindel laks! (; Igatahes, käisin siis peaaegu kesklinna välja, läksin Washington parki, kus kunagi sõbraga tavatsesime ikka jooksmas käia. Teepeal jõudsin salli mitu korda kaelast ära võtta ja tagasi panna, samuti võtsin jope ära ja panin tagasi. Ei suuda ikka ära otsustada, eksole! Mõtlesin, et olen nagu Tartus - käin lumehunnikutest nn poolpaljalt mööda (nagu mu vanaema selle kohta enne juunikuud ütleks). Kusjuures parki jõudes avastasin, et olen ikka korralikult ülerõivastatud mõne inimesega võrreldes! Inimesed jooksid t-särgi ja lühikeste pükstega, mul olid talvesaapad, villarid, kampsun, sall ja talvejope. Isegi villased kindad olid kaasas aga need tundusid juba kodust väljudes üleliigsetena, ei viitsinud tagasi viia.. Igatahes jooksid siis ka minu arvates poolpaljad inimesed must märtsi esimesel poolel pargis mööda, kusjuures tegu polnud ainult noorte tüdrukutega, kes võib-olla lihtsalt meeleheitlikust tähelepanuvajadusest ja ajude puudumisest (no offence, ma ise oleksin täpselt sellistel põhjustel teismelisena kevadel poolpaljalt välja jooksma läinud) olid riided koju unustanud (kusjuures üks pliks oli vaatamata riiete unustamisele meigi siiski korralikult peale pannud, põsepunaga oli veits isegi liialdanud, või olen lihtsalt veits kibestunud ja ei mõista mõne inimese naha loomulikku reaktsiooni treeningule, andke andeks!), nope, ka mõned (meeleheitel) koduperenaised (jap, ikka peab mingeid eelarvamusi siin pilduma, kusjuures ma pole enam kindel, kas kogu see tekst on kõigi nende vahemärkuste tõttu üldse loetav enam!? Ilmselt mitte..) rühkisid nappide kehakatetega mööda ning tekitasid minus halba tunnet, et ainult jalutan (ahhaaaa, see siis ongi põhjus, miks pahaaimamatuid inimesi siin heidin! Kibestunud, mis muud!).

Aitab ka juba, ilmselgelt oli kogu see jutt äärmiselt oluline. :)