Viis päeva Tucsonit on veel jäänud ja mõtlesin, et peaks oma vahepealsetest matkaseiklustest väikse postituse tegema, et endale kinnitada, et ma pole niisama ilus olnud siin. Lesbehonest, enamuse ajast on lihtsalt liiga palav, et midagi teha saaks. Vahepeal vaatasin kaks päeva LOTRi ja hobbitsite filme, sest oli vaja. Aga nagu reaalselt, vahepeal on selline tunne, et teen ühe liigutuse ja lihtsalt metsikult palav on! Vahepeal oli õnneks kaks jahedamat päeva ja neid kasutasin kohe matkamiseks ära. Olgu, õhtul ja varahommikul on samuti võimalik välistingimustes viibida. Aga kui väljas juba pime on, siis misasja seal nii väga teha on, ei näe mägesid ega miskit väga, olenevalt ilmast muidugi. Aga eile siiski proovisime.

Esimene matk oli mul Sentinel Peak'ile, mis on siis küngas suht keset linna pm. Vaatasin kodus veits kaarti, et umbes teaks, mis tänavat pidi minema peaks. Kui mägi kogu aeg näha on, siis väga ei mõtle, et kuidas sinna saada vüiks, huvitav. Olin jala ka, seega polnud väga isegi mingit trail'i tarvis, et üles jõuda. 

Teekond viis läbi South Tucson'i, mis on linna kõige kahtlasem kant. Minusugustel seal väga ringi jalutada ei soovita aga no oli vaja minna, mis teha.. Tagasitulles muide nägin, kuidas üks mees arreteeriti, seega põnev elu, jee.

Teel mäe juurde käisin läbi Santa Cruz River Park'i, mis on üpriski irooniline (aga sellest hiljem).. 

What are this? :P

I was being watched. 

Chipmunks were keeping an eye on me.

Kõrged kaktused

Et kõik ikka usuksid, et ma ise ka seal kohal olin ikka. 

Tucson

Veel Tucsonit

Ja veel..

Veidrad kaktused

Shit just got serious!

Behold, good people of Earth - jõesäng. Tüüpiline näide jõest Tucsonis :)

Tutvusin ühe Chicago paarikesega, kes on parasjagu kahekuusel USA roadtripil. Nad kutsusid mind ka endaga kaasa, reisivad kuni 25nda juunini. Täiega oleks tahtnud kaasa minna, sest nad käisid just Grand Canyonit näiteks vaatamas. Aga kahjuks ei saanud. Igatahes käisime Seguaro National Park'is ja Sabino Canyonis. 

Seguaro National Park

Otsustasime mäkke ronimise asemel kaktusi vaatama minna.

Ja kaktused olid tõesti väga suured! 

Nägime veidraid jäneseid, kes meenutasid rohkem kängurusid. Tean jah, et mu pildistamisskill vajab veel tublisti arendamist.

Mainisin juba suuri kaktusi? 

Stairway to heaven? 

Matkajad on aegade jooksul oma raja ikka korralikult sisse tallanud. Päris tihti sõidetakse vist ka hobustega, sest mitmel pool rajal võis hobusejunne näha, jee.

Jõgi :)

Kui lõuna viimaks kätte jõudis (st kui viimaks peale kerget ringiekslemist viimaks auto juurde tagasi jõudsime), oli lihtsalt suurepärane tunne, kui sain end varjus pingile pikali heita!

Koopaoravad said ka aru, et vist tuuakse toit kohe lagedale, sest mitmed neist käisid meie laua juures luuramas, kas ehk õnnestub ka miskit saada.

Kusjuures naljakas oli see, et hommikul oli ikka päris jahe ja hoiatati, et isegi vihma võib tulla. Naine visitor center'is hoiatas ka alajahtumise eest. Mõtlesin siis kohe, et ma ju pani lühkarid jalga ja nüüd ilmselt külmun sinna kõrbe ära vaatamata sellele, et Eestist päris olen. Kui nendel radadel matkasime, siis tundus alajahtumine pigem naljanumber olevat, sest päike lõõmas peakohal ja väga aru küll ei saanud, et kunas see alajahtumine veel juhtuma peaks. Pärast varjus süües ja istudes hakkas jahe küll ja temperatuur oli ka tegelikult ainult 69 F (ehk umbes 20 C järgi, siin tavapäeval on 30 C kindel laks!), aga kui päike peakohal lõõmab, siis ei saa arugi, et nagu jahe oleks tegelt.

Sabino Canyon

 Jep, kaktused

Vett nägime ka isegi, kalakesed olid ka täitsa sees!

 Tiny baby cactuses :)

Väga raske on kaktuste suurusest üle saada!

 Sabino meeldis mulle märksa rohkem kui Seguaro, sest maastik oli palju huvitavam!

 Samas kanjon on ka veits teine asi kui lihtsalt park.

 Päike oli ka madalamal, seega polnud enam nii palav. 

Vahepeal käisime täitsa varjus isegi.

Igal pool oli igasugu sisalikke, kes olid isegi päris julged ja ei pannud kohe jooksu, kui kuskil kedagi lähenemas kuulsid..

Eile öösel mõtlesime, et läheme ja vaatame Centenial Peak'i uuesti üle, äkki on öösel veits teine teema. Läksime ratastega ja see oli mõnes mõttes kiirem. Samas mu rattal läks rehv katki ja mäest alla sain seda nt suurema osa ajast kaelas kanda. Ja me polnud ainukesed inimesed seal üleval, jee. Tähti nägi ka kenasti :)

Parim pilt, mille mu kaamera produtseerida suutis, oli kahjuks selline.

Veel huvitavaid pilte elust Tucsonis: kõik kodud pole alati nelja seinaga ümbritsetud. Mõned inimesed elavad ka täiesti loodusest (ja prahist) ümbritsetult.