Mõtlesin, et kirjutan oma roadtripist eraldi, sest muidu läheb üks postitus liiga pikaks.
Igatahes pakkisin oma asjad siis suure surmaga ära, mõtlesin, et suren selle kotiga ilmselt teepeale ära aga yolo. Kusjuures teepeal olimitmel korral püsti tõustes selline tunne nagu oleksin "Wild" filmist välja hüpanud oma kotiga, see oli täpselt see koht, kus Cheryl üritas oma kotiga püsti tõusta aga väga raske oli, haha.
Igatahes alustasin siis kuuenda hommikul peale viimaste asjade pakkimist, mis siiski võttis veits kauem ehk aega. Aga no see selleks.
Bob oli valmis mind tee äärde viima, ta oli tublisti päikese eest kaitstud :)
Teekond algas siis nii. Mulle jõudis isegi kohale, et pm on mu seikluse näol tegu Route 66 läbimisega, mis siis kunagi oli Mother Road of the United States ja läks Chicagost Los Angelesse. Nüüd tegelt originaalteed pole, praegu on interstate igal pool ja 66 moodustus pigem väikestest teedest ühest linnast teise. (väike ajalootund ka)
Minu teekond oli Springfield - Edwardsville (IL) - St Louis (MO) - Joplin (MO) - Santa Rosa (NM) - Flagstaff (AZ) - Phoenix (AZ) - Tucson (AZ)
Kahjuks tegin enamuse pilte teel olles sõidu pealt, seega nende kvaliteet on kaheldava väärtusega. Tahtsin kahe päevaga kohal olla aga nii siiki ei läinud, sest võtsin üpris rahulikult. See on tegelikult hea, sest tavaliselt torman ühest kohast teise. Tegelikult on ju nii, et "Life's about the journey, not the destination" ja tegelt on mul väga hea meel, et enam-vähem rahulikult võtsin.
Väike vahepeatus Edwardsville'is, et Sam üle vaadata. Ta peab poseerimist veel veits harjutama.
Tegelt oli nii, et Oklahomas oli tornaadooht ja mõtlesime, et vb vahepeal peame pausi tegema, kui tõesti tornaado tuleb, et oleks kuskil teiste rekkade vahel, et ümber ei lendaks. Me saime ainult räige vihma ja tugeva tuule osaliseks siiski. Järgmisel hommikul näitas uudistes, et tornaado oli majadel katused pealt rebinud ja põhimõtteliselt olid ainult rusud järel. Mitmel pool polnud veevarustust ega elektrit. See oli siis esimese päeva õhtupooliku ja öö.
Oklahoma city, kusjuures nägin seal üht täiega ägedat reklaami ja nii kahju, et seda pildile ei saanud. Seal oli kirjas OMG Becky! Look at this ad.. It's just SO BIG!
Esimesel õhtul, kui ühes rest stop'is järgmist õnnelikku sohvrit otsisin, andis üks rekkajuht mulle oma taskunoa, et ennast kuidagi kaitsta saaksin. Olen päris kindel, et enamus asjast teadlikke inimesi muretsesid rohkem ,kui ma ise, et midagi halba juhtub!
Oklahoma osariigis oli veel täitsa tavapärane loodus ümbritemas.
Texas oli juba teine teema.
Texase põllud, Kaupole mõeldes jalgadega pilt.
Veel jalgu Texases
Texases pidi nii olema, et kui ilm ei meeldi, siis oota 10 min ja saad midagi muud juba.
New Mexico oli juba korralik kõrb.
Öö veetsin Santa Rosa tähistaeva all, mis oli üpriski külm. Aga tähed olid täitsa vaatamist väärt. Pilt hommikuselt hääletuspostilt.
Algul vaatasin, et ükssarvik, haha!! Oli siiski tavaline hobu, tee kõrval oli rahvuspark ja tegelt eristas silm ka muid hobusid taustal, kui natuke tähelepanelikumalt vaatasin.
Arizona :)
Mäed igal pool.
7000 jala kõrgusel (2133m) Flagstaffis
Flagstaffi jõudes muide hakkas esiteks vihma sadama, kui sinna jõudsin, oli üpris jahe, ja siis hakkas veel lund ka sadama. Mõtlesin, et nüüd on küll ikka täitsa kellad!
Täna grillisime James'i kursakatega ja teel sinna sõitsime ülikoolilinnakust ka läbi. Neil on das megachill linnak! Eestis sellist asja muidugi olla ei saaks aga nii mõnus on! Katsun pilte teha homme :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar