http://estonianworld.com/life/100-ways-to-know-that-you-are-from-estonia/ i do not agree with all of them but still..

Ma ei viitsi täna väga filosofeerida, seega tuleb peamiselt pildipostitus. Igasugu asju on juhtunud küll aga ma olen ehituselt koju jõudes tavaliselt täiesti kutupiilu.

Open heart surgery on the first day, yay!

Vahepeal panime seinad püsti..

Grab the closest hammer and try to look like you know what you're doing!

Mini kabrioletiga sõitmise kogemus on ka olemas.

Vahepeal kohtusime Lincolnidega.

Alustasin teraapiaga, et oma kõrgusekartusest üle saada..

Edasijõudnute teraapia käigus jätkus katusepanek..

Ühekorruselise maja katusel enam jalg ei värise :)

Mingihetk järgmine nädal katsun midagi kirja ka panna..

Aeg läheb ikka nii kiiresti, ma olen juba poolteist kuud siin olnud. Samas New Yorgis oleks nagu aasta tagasi olnud. Tundub kuidagi kauge!

Anywho, ehitus hakkas peale, Ottttttttttt juba jõudis mulle rääkida loodi olulisusest seinade püsti panemisel ("Pahtliga saab ka seinad viltuseks ajada." Pläp pläp pläp). 

Täiega äge! Mulle nii meeldib see, et on manual labour out in the open! Tundsin ennast nii kasulikuna kohe. Panime puitkonstruktsiooni ja põrandaplaadid (nii neid vist nimetatakse) maha, ma sain konstruktsioonile penoplasti lasta, et põrand ei kriiksuks, ja kuna algul kasutasime mingeid veits vanemaid penoplasti torusid, siis oli seda löga ikka das megaraske välja pressida! Mul olid kaks päeva hiljem ka sõrmed jumala kanged! Aga selle-eest on mul nüüd välja joonistunud randmelihased, haha! Mida kõike ühe päeva jooksul suure pingutamisega ei saavuta! Lisaks randmelihaste tekkimisele õnnestus mul ka oma alaselg ära põletada (st lobster mode sai tegelt juba päev enne ehituse algust aktiveeritud, aga no peale ehitust oli alaselg ikka nii tundlik, et riided olid valusad ja selili üldse olla ei kannatanud!), ei saa öelda, et oleks "tühjade kätega" koju tulnud! 

Roheline värv sai plaatide värvimisel otsa (kartsime, et kui vihma sajab, siis plaadid paisuvad ja asi läheb pekki, värvimine peaks seda ennetama), siis läksime üle punasele. Jäi üpriski creepy. 

Selle pildi tegi Bob, kui hiljem tema ja Jo'ga maja juurde sõitsime, et nad ka näeksid, mis toimus.

Me ühe tüübiga muidugi viisime värviga möllamise täiesti uuele tasemele - riided olid punasega koos ja käed niisamuti (Chris'il oli nägu ka punane, haha). Pean vaatama, kas mul õnnestub need pildid kuskilt kätte saada, kus südast eemaldasin (see kõik on pildil palju arusaadavam).

Eile käisime Jo ja Bob'iga Lincoln's Tomb'i vaatamas ja surnuaias in general. Filmides olen ikka näinud neid USA surnuaedu aga täitsa teine asi on seal ise kohal olla. Pm on nii, et surnuaed on risti rästi autoteesid täis, mille kaudu saab oma sukside haudade juurde sõita. Jo polnud oma isa haual vist juba pikemat aega käinud, sest otsisime seda oma 15 minutit. Mõtlesin juba, et anname alla ka, sest Bob ka ei mäletanud ja nad olid mõlemad vist kerges ahastuses sellepärast, eriti kuna Bob küsis surnuaia kohta igasugu küsimusi, millele Jo vastata ei osanud.

Lincoln'i nina katsumine pidi õnne tooma. Nagu näha, siis enne meid oli seda umbes täpselt kaks inimest katsunud.

Isegi Bingo poseeris!

Täna käisime esimest korda maniküüris ja pediküüris. Jo teatas, et tal on vaja minna, et kas tulen või üldse ei tule. Mõtlesin, et no okei, ükskord in ikka esimene kord ja elus tuleb igasugu asju proovida. See oli ikka nii veider, ma ei kujuta ette, et regulaarselt peaksin millegi nii tühise eest raha maksma. Kaks Vietnami neiut, kes varvaste ja sõrmedega tegelesid, olid väga toredad muidugi. Kusjuures olin üpris üllatunud, kui rahulikult kogu maniküüriportsess kulges, sest tegelt tundub mõte sellest, et keegi mu jalgadega möllab, kuidagi väga imelik. 

Jo'l oli värvivalikul suurtes raskustes, muutis vist oma kümme korda meelt.

Jo oli sügavalt šokeeritud, kui kuulis, et ma musta värvi valisin. Pakkusin, et võivad tume lillad ka olla, siis teatas, et see on sama hull, haha. Samuti ei saanud ta väga aru, miks ma oma küünelakile mingit sädelevat sodi peale ei taha ("But it makes the polish last longer!!!"). No igatahes nüüd mul on see kogemus olemas ja enam kunagi uuesti minema ei pea, jee!

Mõtlesin täna, et on tagumine aeg tänavatantsulkaga jälle alustada, seega läksin siis välja. Täitsa kena tähistaevas oli, tantsisin siis natuke ja siis vaatasin, et oi, tänavavalgusti jätab nii kenasti varju, et proovin mingi eriti kunstilise pildi teha. Tegin seal siis oma viis pilti ja ükski väga rahuldav ei tulnud, siis vaatasin ühel hetkel üles ja nägin, et naabrimees from two doors down seisab oma auto najal ja kindlasti üldse ei vaata, et mida kuradit ma seal nüüd teen omaarust. Kõndisin siis veits eemale ja mõtlesin, et ehk läheb tuppa ära. Ei läinud. Mõtlesin, et ok, suva, tantsin siis edasi (sest enne ka veits tantsisin), ise samal ajal mõeldes, et no what a fucking moron ikka. Vaataks ikka veits ringi ka enne, kui keset tänavat mingeid kuradi kunstilisi pilte hakkan tegema!!), liikusin seal siis tantsides veits edasi-tagasi ja ühel hetkel vaatan, et ta kõnnib minu suunas. Ehmusin täiega ära, mis siis nüüd on. Tüüp arvas, et ma olen eksinud. Igatahes tantsisin siis edasi ja tundus, et ta läks tuppa ära. Istusin peale paari lugu maja ette toolile ja mõtlesin, et kuulan veel paar aeglast lugu ja lähen ka tuppa ära. Aga tüüp ilmus uuesti välja! Küsisin siis, et kas hakkab ka tantsima, ja selle peale jutustasime seal oma 15-20 minutit. Vahepeal sõitis mingi tüüp rattaga mööda ja kuulas samal ajal valjult Rammsteini btw. Vahi-vahi, kõik ei kuulagi kantrit! Igatahes jutustasime siis seal veits, sain teada, et ta oli kunagi tennisetreener. Olin ta pojaga ükspäev viite miinust mänginud (ja haledalt kotti saanud, kuradi 13-aastased ikka!Aga ma ikkagi polnud päris lootusetu!) ja saan temaga mängides vb ka oma võrkpallioskused taastada. Rääkimata sellest, et vb õnnestub ka catch'i mängida (you know, see ameeriklaste teema, et viskame pesapalli üksteisele). Kusjuures lubas mind oma pojaga tennist mängima viia teinekord. Pargis pidi üks Boliiviast pärit tenniseõpetaja ka olema, kellega saan hispaania keelt harjutada, jeejee :P Niiet lähen korra välja õhtul selleks, et tantsida ja juba avanevad sellised võimalused! Damn, oleks pidanud varem juba minema!

Kusjuures peale selle viimasel korral postitatud testi tegemist olen mõtlema hakanud, et see ikka veits avas silmad! Tekst oli siis selle kohta, et ma ei näinud rannal mitte ühtegi inimest.

If you didn’t see any people then you’re a person least comfortable in a crowded pub, club or bar. You may even avoid them. You have the potential to be a social animal, but you wouldn’t get lonely stranded on a desert island. You’re content for long periods of time with your own company.

Nii ongi. Mul pole midagi selle vastu, et kuni kolme inimesega rääkida aga kui mingi suurem seltskond on, siis pigem olen taustmass. 

https://ladytemptress.wordpress.com/psychology-walk-through-test/ Väga huvitav! :P Täiega tahaks teada, mida inimesed seda testi tehes näevad.

Vahepeal on päris palju nalja saanud, Bob ütleb ja teeb kohati selliseid asju, et ma lihtsalt ei suuda. Vaatasime siin kahe õhtuga "Grumpy old men" ja "Grumpier old men" ka ära ja no need on ka alati naljakad, pole vahet, mitmendat korda vaatan. Iga kord mõtlen, et tõmban soundtrack'i ka, ja seekord tõmban ka, nii head lood, kurat!

Ülehomme hakkab ehitus peale ja siis vist hakkan töömesilaseks, loodetavasti põlv ikka kannatab!

I wanted to look more like Bob, so I cut my hair and shaved my beard.

Bob leidis garaažist parmupilli ja arvas, et seda mängitakse niiviisi :-)

Üritasin talle õige suuna kätte näidata aga ikka polnud päris see. Vähemalt sain kõhutäie naerda jälle!

Täna õhtul oli tornaadohoiatus ja inimestel kästi keldrisse peitu minna!

Kuidas selfie stick omale eestikeelse termini sai:

Siim Pening

pagan
aa

endlikepp oli siis

tra küll Endel on mehenimi

see kõlab nii valesti kõik ju kokku

Kui senimaani on lihavõtted tähendanud seda, et lähen vanaema juurde, et seal sibulaga värvitud mune süüa, siis sel aastal viisime lihavõtted täiesti uuele tasemele!

Kõik hakkas sellega peale, et ilmselgelt olid IGAL POOL juba nädalaid varem igasugused lihavõttemaiustused müügil (kõik tavapärased asjad munakujulisena - nt reese's eggs, caramel eggs, marshmallow eggs, red velvet cake eggs, carrot cake eggs, etc etc) ja muidugi kõik sise ja väliskujunduse elemendid, millega saab oma kodu ja aia meeldivalt pastelseks kujundada. Ma isegi ei viitsinud pilte teha sellest (ok tegelt mul on väike foobia, et kui kellegi majast lampi pilti tegema hakkan, siis raudselt kutsuvad kohe politsei), kuidas inimestel aias tavapäraste hanede, kitsede jm kujukeste vahel suured pastelsed munad on või (vist olid) õhupallid (ma ei saanud päris täpselt aru, mida nad kujutama pidid, sest munadega seekord tegu polnud, vaatama ka ei jäänud). Aaa, lemmar oli see, kui eile käisin rattaga sõitmas ja ühest majast mööda sõites nägin, kuidas mingile kujukesele (äkki oli mõmm vm taoline karvane loomake, kes seisis tagajalgadel) oli jäneseoverall selga tõmmatud (kujuke ise oli vist ise mulle põlveni ehk). Sõitsin mööda ja pidin kaks korda vaatama, sest esimene mõte oli: "The fuck I just saw!?". Bob rääkis veel, et (ok olin seda enne ka kuulnud), et kodus värvitakse ka mune ja need peidetakse kuskile aeda ära ja lapsed lähevad neid siis mingiaeg otsima. Ilmselt mitte täiesti lampi, vaid kõige tublim munaleidja/-koguja (mõlemat pidi kõlab veidralt, haha) vist saab midagi äkki? Sellest me väga ei rääkinud, lihtsalt vanematel lastel kästakse tavaliselt kergemini leitavad munad väiksemate jaoks jätta, et neil ka pärast veel eluisu oleks. Eriti naljakas oli Bob'i arust veel see, kuidas teinekord on peidukad laste jaoks liiga keerulised ja munad jäävad sinna mädanema. 

Igatahes, täna tulid Jo'l ja Bob'il siis poeg Tom naisega ja mitmed lapselapsed ja Jo õde külla ja selleks puhuks alustasime kokkamisega juba eile. Rääkisime juba nädal tagasi, et teeme lihavõtete puhul red velvet cake'i, Tom & co pidid ka kooki tooma, et siis jagub kõigile. Üleile shoppasime väidetavalt kolm tundi Bob'iga toidukates (esimesest poest ostsime pm maisitõlvikuid ja kooke - neli külmutatud kooki, 12 muffinit ja kaks koogisegu. Jep, diabeet). Eile tõi Bob ravimeid tuues veel kaks koogisegu, sest need olid nii odavad olnud.

Varud eilse seisuga. Kahjuks ei saa väita, et kõigi nende koogisegude koostis 100% REAL oleks, Betty Crocker'i porksipirukas olid mumeelest ka tehisporksitükid sees (või oli tehisporksimaitseline lihtsalt, VAHET POLE, tehis on tehis).

Okei, me ei hakka ju kõiki neid kooke korraga ära tegema, kõik on ok. Siis järsku otsustas Bob, et teeb kaks külmutatud kooki tänaseks ära - whaaaat!? - ja mitte miski ei veennud teda ümber.

Selline oli pilt veel eile õhtul (ei hakka muffinitest rääkimagi!).

Täna hommikuks oli Bob ka kaneelikoogi teinud (et mulle näidata, kuidas seda tegelikult tehakse!). Ei saa väita, et ma õuna- ja kõrvitapirukat ei proovinud aga seda kõike oli ikka liiga palju! Kaneelioma siiski väga ei tõmmanud..

Igatahes otsustasime mune ka värvida ja pidin kahjuks (või õigem õnneks) juhtimise üle võtma, sest Bob unustas munad hoopis ära ja siis kadus mingiks ajaks üldse ära (mitte, et ma teda otsimas oleks käinud) ja tuli tagasi, kui ma juba värvima hakkasin. 

Nagu näha, siis värvidega mängimine toob naeratuse näole.

Kuna ma värvisin munad, siis leidis Bob, et tema pole veel värvilise veega mängida saanud ja peaks seda kohe tegema.

Selle peale said mitmed elutoa kunstlilled omale uue hingamise. (Pange tähele stiilinäidet hanekujudest, jee.)

Kahjuks elus lillede peal nii hästi ei toiminud, but it's still something, some would say..

Igatahes käis täna köögis jõhker kokkamine ja nagu karta oli, siis vähemalt pool jäi alles. Õnneks said koogid söödud aga selle eest sööme nüüd vist nädal aega maisi ja igasugu muid mulle tundmatuid toite. Mõnes mõttes kokkab Bob samamoodi nagu minagi, et topib igasugu asju kokku, mida vb tavainimene kokku ei paneks. Tal on muidugi kappi avades alati üllatusmoment, et "oi, ei teadnudki, et mul see on, kasutan parem kohe ära, ükskõik mis toit parasjagu valmimas on, ja ega seda ka täpselt ei tea, mille jaoks seda kasutatakse". Tegelt sai päris palju nalja ja mul on täitsa hea meel, et kogu see mürgel üle käis. Pärast pesin vist vähemalt 45 minutit nõusid, haha, good times (ei, tegin seda vabatahtlikult). 

Corn on the cob, mis muarust oli veits imal.

Käisin eile pargis ja mõtlesin, et kuna väljas on nii soe, siis pusa seekord peale ei pane. Kõik ülejäänud inimesed on juba nädalaid t-särgi ja lühkaritega käinud, ma olen isegi end kaua tagasi hoidnud. Jõudsin siis pargi juurde ja veel enne seda, kui pargis olin, jooksis üks mees palja torsoga majade vahelt parki.

http://www.fastcoexist.com/3043858/world-changing-ideas/the-science-of-why-you-should-spend-your-money-on-experiences-not-thing